kosmeetiline sisekosmos

üksi

2006-07-11T01:53:00.000+03:00

tahaks karjuda, aga mis mõtet sellel oleks, kui Sa oled üksi. üksi alatiseks ja jäädavalt, sügavalt ja lootusetult. pääsu ei sisse ega välja ei ole. kõik on üks umbne mass. ma tean, et ma suren üksiku ja mõttetuna. ei saa öelda isegi, et "mahajäetuna". sest see eeldaks, et keegi võtaks vaevaks mind omaks võtta ja siis uuesti maha jätta. ma tõesti tahaks olla hea ja aidata teisi niisama, heast peast ja südamest. aga ma ebaõnnestun selles vist liiga sageli just kõige olulisemate inimeste puhul. mulle on sügavalt vastik, kui mulle nende aitamiste peale hiljem öeldakse, et need on raha ja vastuteenetega kinni makstud. ma tahan aidata niisama. ma ei taha midagi vastu. aga ma tahan aidata siis, kui ma tahan. mitte nii, et mult justkui iga natukese aja tagant oodatakse midagi, tahetakse, et ma teeksin. ja kui ma ei tee, siis ma olen kohe hoolimatu, kinnine ja halb inimene. ma olen tänamatu, sest mind on nii palju aidatud ja toetatud. tule jumal appi!!!!!!!!! mis siiras aitamine see saab olla, mille puhul ma tunnen, et mulle selle eest kindlasti midagi vastu antakse või on juba nii-öelda ettemaksuna antud.

ma ei saa nii elada. pidevas teadmises, et koguaeg oodatakse. kes ma siis ise olen, kui ma pavlovi koerana iga väljast signaliseeritud ootuse teise järel täita püüan. mind pole kunagi olemas olnud. ega saa ka kunagi olema. ma olen tühjus, võõraste soovide pelk ristumispunkt. minu ainuke soov on rahu. võib-olla igavene rahu. võib-olla kohe.

ei. isegi seda soovida oleks liiga palju. ma peaksin loobuma kõigist soovidest. kas hulludel on soove? kas nad saavad midagi tegelikult soovida? ehk oleks hullumeelsus minu lahendus.

huh. ma olen väsinud endast - sellest eimiskist, mis ma olen ja ei ole. tühjusest väsimine. kes on üldse see mina, kes ütleb, et ta on väsinud? isegi seda väsimust ei saa ju olla.

ja üksi ei saa ma samuti olla, sest ma ei anna ühte kokku. ma olen null lõpmatuse kohal.

hingel...(l)akkas hea

2006-05-06T12:07:00.000+03:00

liiga kaua on päike segamatult säranud neid varasuvistena ärkavaid päevi. tumesinine kuppel juba ähvardab selle ilu minema uhta.

eile oli reede ja uni oli lühike. juhus äratas nagu ikka. olin näinud valgenemise kiirustavat tulekut umbes nelja paiku öösel, mis oli hommikuks saamas. seejärel uinunud. ärkasin tunnike enne keskpäeva. öö oli taasäratanud eelmise kevade hea hinge hulluse hetki, kuid uueks päevaks oli see uuesti mälestuseks taandnunud. reedene raamatukogu uppus unisusse. temperatuur liiga higine hoolimata ventilatsiooni okeaanilisest kohinast. kõhu nõudmise peale kohviku ukseni viinud sammud tõid pettumuse: jälle reserveeritud. no siis vilde veranda, kaasa uku masingu pessimismi põhjendus, et lasta selle lehekülgedele pressitud lõikudel kontrastselt päikeselaigust silmapõhjadele sööbida. kaks kalaga rooga. ümberringi teismelised kudrutavad tuvid, äraolevad ja töisest asjalikkusest üle ajavad pereisad, sigaretti kimuv boheem.

poodi vedeliku järgi, et oleks mida raamatukogus nahalt aurata lasta. sissepõige 19 krooni eest DVD-sid müütavasse kaubandusnurgatagusesse. saak: kaks soodushinnaga cd-plaati kahelt hetkel juba minevikuks saanud eesti bändilt, kes mu jala noorematel aegadel rütmiliselt põntsuma panid.

raamatukogu ees kirjandusfestivali laat, mille lava ees vouglevad rütmika klubi musta riietatud noored neidised. silman esimeses rühmas oma noort sugulast ja jään tantsu jälgima. lindikava lõpp ja ilma lindita kava algus. taas üks tuttav nägu rühmas, endise klassivenna noorem õde. tantsivad küll osavalt, aga lasevad liigutused ikka üle nurga, lõpuni viimistlemata, lõppu ära hakkides, juba kiirustades järgmisesse liigutusse üle minnes. ega see vist väga oluline esinemine ka pole. publikut vähe, kellest enamus mingid kirjandusnohikud.

mind tabatakse teolt ja saab lõplikult tõestatud, et olen tavaline mees: võimalusel vahin noori naiskehasid niiskete silmadega. kohtumine rõõmustab mind ja me lähme koos välikohvikut otsima. lõpuks leiame koha crepis. tuttavaid inimesi kulgeb mööda rüütli välikohvikute tänavat meist mööda, mõned püüame oma lauda. iga järjekordne tuttav nägu kasvatab tundmust, et tartu on nii soojakstegevalt väike. hingel hakkab hea hubasemaks kujundatud linnaruumis, mis lubab juhuslikult kohata toredaid, tuttavaid ja sõbralikke naeratusi. peale kohvikut siirdume laulvaid kirjanikke kuulama. mul polnud mingeid eelootusi ja seetõttu osutub esinejate tegevus positiivselt üllatavaks. sõna jõud toetatud muusika emotsionaalsuse ja teatraalse kehalise liikumisega paelub, kuigi esitus ise on karvaste servadega aga teisalt just seetõttu nii sundimatu. võro kiil tundu kaunemb koi mudu. ja veel hunnikuga tuttavaid nägusid: kirjanikke, kriitikuid, ülikoolikaaslasi. nii palju tuttavlikke inimesi ühes päevas tekitab tunde, et ma kuulun kuhugi, et ma kohtun ja suhtlen inimestega tegelikult ka. ingel akkab ea.

elamise palumata kurbus

2006-05-02T01:03:00.000+03:00

nuta või naera aga kurb on. erutuse null-tasandil libisemine. eksperimentaalheliteos laseb kaeblikku vilet, mis võiks ehk olla õhu väljakulgemise heli minust, kui ma oleksin suflee, mis langeb kokku, sest ahjust (saamisest, kujuvõtmisest, kasvamisest) on jäänud ainult soe mälestus.

tänases päevas oli nii palju hämarat, teravalt põletavat hägust päikest, mille käes viibimine niitis mu keset puhkevat õhtupoolikut voodisse, kahe kampsuni ja teki alla.

liiga palju ilu. liiga palju muljeid. liiga vähe tundlikkust minus. kõik läheb mööda, jookseb luhta, valgub laiali.

tahaks kõik nurka visata. ennast näoga seina poole ja häbenema. kuni kahetsuseni, et enam ei tee. miks ma ei tee? äkki peaks hoopis seda häbenema?

ära lihtsalt istu seal, tee midagi. lihtsalt istu seal, ära tee midagi.

lasta kannatusel ausalt kõnelda, ainult nii jõuab tõeni. kõik vaikne, sest kannatusel pole minust midagi kõnelda. õnnelikkus on mälestus, millest ma oskan puudust tunda ainult seetõttu, et kardetavasti olen teda kunagi kohanud. vähese tundlikkusega lasnud tal minna. ma nüüd minen, minetan enda.

tühjuse varjamine

2006-04-14T02:21:00.000+03:00

millal saavad tegevustest asendustegevused? mis on need õiged sihid ja tegelikud tegevused, mida asendustegevused asendavad? kas neid õigeid üldse on? millal selgub, et nad on nii õiged, nii õiged? kas juba alustades on selge või keskel või lõpus või ammu peale lõpetamist või kratsin veel surma eel sellele tagasi mõeldes kukalt ja laiutan jõuetuks muutunud käsi?

olen 1,5 kuud olnud õppepuhkusel ja igas päevas oleks pidanud tekkima tekstiridu akadeemilisse töösse, mis peaks aitama mul täita pea 3 aastat tagasi endale antud lubaduse - kirjutada see töö. üllast lubadusest on saanud needus, mis rõhub ja painab. väljakutse ei kutsu ammu enam välja, pigem sunnib peitu pugema enda ja lubadusest teadlike eest.

ma lootsin vist oma varasemale praktikale: vedada end enesedistsipliini ja pika pideva jupphaaval pingutamise peale mülkast juukseidpidi välja. järgmisse samasugusesse mülkasse. kiri lõpmatuseni - kuniks kirjutad seniks elad. Foucault poleks ilmselt viimases lauses esitatud tõlgendusega päri. tõsi, ma eriti ei tunne, et ma elan. ehk peaks tõesti püüdma midagigi kirjutada, et tekiks jälg märjast tindinirest paberile - ma vedasin joone, ma olin ja elasin. kas elamise tunne tekib tõepoolest ainult siis, kui satud tegevusse, mis haarab sedavõrd endasse, et unustad ennast ja unustad mööda unustuse jõge ikka lähemale triiviva surmahetke? kõik muud hetked on tühjad ja eimiski ei lase end unustada, imbudes kõikjalt läbi nagu radioaktiivne kiirgus. vaikselt nagu tuumapommi plahvatuse aegluubis unenäod x-generatsioonis. töölaua taustapildiks on mul praegu mojave kõrb. mustvalge. päike kumab kõrbe kohale tardunud pilve tagant mustade radioaktiivsete kiirevihkudena. maapind praguneb ja mureneb moodustades lahtirullitud ja mõttemahladest tühjakspigistatud ajukoore sarnaseid mustreid. kõigi tööde ja tegemiste taustal kiirgab kõrb. kõigi akende taga on aken sellesse, mis on eredam kui tuhat päikest. kõrb kasvab, kiri kiratseb.

teispool kasutusjuhendit - masina keha laulab hingest

2006-04-05T00:05:00.000+03:00

tõmblused algasid reedel, 31.märtsil. klassikaraadio delta-lained sosistasid suurest saabumisest, ainulaadsest esmaspäevaõhtust, kus orgaaniline organist ja juba nime kaudu topeltrõhutatult püha helimaailmadelooja Jóhann Jóhannsson saabub Maarjamaale tuule ja viledega. et 45-ks minutiks muuta õhumolekulide kaos ühes väikeses tühjas ja pimedas ruumis eimiskist millekski, luua kaosest vibreeriv kord.

õmblused rebenesid esmaspäeva õhtul kell 17:03 Tartus Tiigi tänava õppehoone ees. kaugel loova helipäikese keskpunktist tiirelnud kuulamiskaaslane sööstis gravitatsiooni mõjul lähedale tulnud kiirgusallika suunas teele. keha transport loomisakti keskele kujunes kiirustestiks, mille seaduspära oli: mida lähemale valgusallikale seda lähemale valguskiirusele tõusis tähelaeva kiirus. mida lähemal valguskiirusele, seda aeglasemalt liigub aeg liikujas. see päästis ajapuudusest tuleneva mitte-jõudmise võimaluse lõplikult. niiskus kondenseerus ümber metalse kesta pidevalt ja häirivalt, kuid tunneli lõpus oli valgus ja seetõttu ei eksinud masin kordagi oma teekonnal. 19:14 sisenes kuulamismasin musta kaose ruumi.

kogunenud kuulamismasinad sumisesid saalis üksteisega sõnumsurinaid vahetades. muusika oli vaikselt saali hiilinud, kuid miski ei andnud aimu, et kõik oli juba alanud. valgus oli nagu ennegi, mingit liikumist lava ruumis ei toimunud. tegelik algus jäigi tabamata, mis ongi ehk hea: oleks nagu mäletamata ajast loodavasse maailmasse sisse sulanud. ühtäkki ilmus organist: sile pea, valge lühikeste varukatega triiksärk, must nõelaga fikseerimata lips, pruunid viigipüksid, mustad kingad. kõndis mööda kõlarist nimega Leslie, mis lava musta kuubiku tagaseinas ääres keskel hüpnotiseerivalt oma kaksikpasunat keerutas.

organist jõudis hammondorelini, mis asus taga paremas nurgas. viimase kõrval oli maas kõrge juhtmekuhila, elektriimpulsside sipelgapesa. ta tõstis isoleeritud traadi hunniku teise kohta. vaataja üllatuseks oli kuhila taga end peitnud istuv masin - kaks juhtmeotsa tugevasti pihku pigistatud. organist kiskus lahti ta pihud, eemaldades ta seeläbi vooluringist. juhtmehunnik kõrvuti ja ühendatud jäigalt istuva inimkehaga - viimane sai selle kõrvutuse ja ühenduse läbi kujundlikult masinana (või selle osana) tähistatud. organist voltis kössis masina lahti, põrandale selili. ise istus pulti, et puhuda lamavasse masinasse impulsid, mis viimased tardumusest vabaks vibreeriksid. ja siis nende kahe suhtlus läbi õhuvibratsiooni algas. masinkeha võpatas. seejärel, tõmbles ja võbeles, justkui epilepsiahoogudes. viskus jäigana seljalt kõhule ja tagasi. sai käima, läks käima ja käis ringi. võbelus tuli iga natukese aja tagant tagasi, kogu kehasse või paremasse kätte, mis ei tahtnud alluda masinkeha koordinatsioonimehhanismidele.

muusika pahises välja oreli valjuhäälditest ja jätkus liikumist esimese kulminatsioonini, millele viiuli ja teiste keelpillide lühikesed korduvad silmused pealiskihina kulminatsiooniks ümber põimiti. muusikas polnud kuigi kerge leida rütmihelisid. sestap ei suutnud leida ka rütmilist sünkroonsust või kontrapunktilisust masinkeha koreograafia ja helidevoo vahel. kuid esimene kulminatsioon mässis siiski täielikult sisse, lootusetult sassis juhtmepuntrasse.

masinkeha oli osa masinast. masin ei ole ainult juhtmed. seal on olemas inimliku keha komponent. kas või juba seetõttu, et inimene peab oma kehaga (nt klahve vajutades vms) või keha poolt tekitatud õhuvibratsiooni kaudu (nt hääljuhtimine) masinaga suhtlema. masin ei ole üksi. ta on inimesega. ta toitub inimese kehast ja inimese keha muutub suhtluses temaga teatud määral masinkehaks. mis siis, et masin on inimkeha poolt loodud.

masinkeha hakkas endaga eksperimenteerima. ta ei saanud aru, kuidas ja mida ta endaga teha saab. pidevalt jooksid jäsemed sõlme. korduvalt, enam-vähem samamoodi. kuid vahepeal suutis ta läheneda inimlikule liikumisele. püüdis isegi näoilmeid manada, kuigi viimaks need muutusid ikka äärmuslikeks ja ebainimlikeks grimassideks. aga sellegipoolest: masinkeha kompas oma piire. ta ju ei teadnud veel, mis tähendab olla inimlik keha. ühelt poolt püüdis masinkeha inimeseks saamise poole. teiselt poolt ei saanud ta aru, mida teha oma inimlike osadega. ta püüdis neist vabaneda: kakkudes välja silmi ja keelt - nägemine ja kõnelemine, mis nende organite abil võimalikud on, seisavad ju inimliku olemise keskmes. veel proovis ta endalt rebida rindasid - milleks need, kui reproduktiivfunktsiooni nagunii täita ei õnnestu?

muusikale lisandus kompositsiooni keskel monotoonselt ilmekas IBM 1401 kasutusjuhendit ettelugev diktorihääl. keskse tähtsusega on see, kuidas hallata ja vallata masinkeha? ei. pigem, kuidas hoolitseda tema eest. kuid see ei ole ju kasutusjuhendi peateema. pigem lisa, apendiks.

vahepeal lisandus masinkeha eksperimenteerimistesse häälitsusi, ähkimisi ja häälepaeltelt lähtuvat kähinat. püüd tõusta maapinnalt õhku. kuid hääle leidmine sundis viimaks masinkeha paigale. hääl pulseeris koos põlvitava keha hingamise ja parema käe vaikse kokku lahku tõmbumisega. hümni meloodiajupi häälutamine järjest vaiksemas ja aeglasemas taktis. masinkeha jõudis eneseväljenduseni, mis oli korrastatud ja ülev. miski ei läinud sassi ja puntrasse. sujuvalt pulsseerides voogas temast välja tundlik muusikaline emotsioon. muusikaline taust hakkas järjest kahanema, valjust kaotama. lõpuks jäi ainult hääl. ja siis polnud enam sedagi. ainult hingamine. ja siis polnud enam seda ka, ainult elektritrahvo umin. ja siis tõmbas organist juhtme seinast. krõps. vaikus, pimedus.

üks tavaline päev hingelise masinkeha elust? või pigem siiski mingi uus areng tema toimimises? muusikaline eneseväljendus oli raudselt väljaspool kasutusjuhendis kirjeldatud toiminguid. seega kontakt millegi teispoolsega. uus ja üllatav areng. masinkeha uus tase inimlikkuses - võime luua emotsioone muusika abil.

masina inimlikustumine on hea. inimesel ei maksa karta, et masin teda ükskord ületama hakkab. masinasse tuleb tundeliselt suhtuda, tema eest hoolitseda, teda kasvatada. vastasel juhul võib ta küll üle käte läinud lapsena inimese enda vastu pöörduda.

etenduses oli inimene - organist - masinlikum, tundetum kui masinkeha, kellega ta muusika vahendusel suhtles. masinatel on ehk emotsioonide vallaski inimesele midagi õpetlikku pakkuda? eeskuju? uusi arenguviipeid?

nii muusikal kui masinkeha koreograafial tervikuna olid mingid struktuursed ühenduspunktid, kus nad mõlemad järgmisesse teose osasse üle läksid. kuid vahepeal toimuvast oli suhteliselt palju kohapeal sündinud, isegi, kui elemendid, mida liikumise ja muusika sünnitamiseks kasutati olid varem valmis mõeldud ja eelmistes esitustes juba kasutamist leidnud. nende kombinatsioon oli täiesti ainulaadne ja kordumatu. ja masina-inimese suhtlemise lugu sellest teoses pole kaugeltki lõplikult paigas. kuhu areneb masinkeha edasi järgmistes teose esitustes?

kiretus

2006-02-26T10:21:00.000+02:00

"Nagu vihmavesi valgub katkise katusega majja, nõnda valguvad kired arendamata meelde." (Dhammapada, 13)

Ehk polegi kirgede möllu puudumine meeles sedavõrd laiduväärt? Võib-olla on tühjus väärt algus just liikumisel katuse parandamise suunas, et suunata viimasedki sissetilkuvad tilgad õigesse voolusängi, mis nad taas ringlusesse kannab. Loobun tühjuse kirumisest. Lasen tal arendada meelt. Kuigi mu katus ikka veel lekib, on sellest arusaamine juba üks samm lähemal meele parandamise suunas.

Parandamine võtab muidugi aega. Aga aega on mul nagunii täpselt nii palju nagu on. Kiiremini tehes ei tule seda kuskilt juurde. Kiiremini tehes ei arene meel tingimata kiiremini. Õige rütm ja tempo on arendavamad. Muutused sees võtavad aega. Neile tuleb aega anda. Tuleb võtta uus suund ja anda see arengule. Et lõpeks ükskord võtmise-andmise abil mõtlemine. Loobuda. Loobumine on üksi. Tal ei ole vastassuunalist paarismõistet.

mõtle ära mõtle

2006-02-26T00:14:00.000+02:00

kummaline on lihtsalt olla. midagi ei muutu. inimesed ümberringi kurdavad tühjuse üle. emotsioonidel on äärmused maha keeratud ja miski ei suuda erutada. ei ole kirge ega sõnumit kunstis, mis peaks liigutama. aga ei liiguta ju. midagi on valesti.
elu on mõttetu, kuigi kõik on justkui normide piires. ambitsioonid on mõõdukad. pinget jagub igasse päeva, aga väsimust on igal juhul rohkem. teel sisemisele läbipõlemisele läbi sisepõlemismootori läbistava lärmi. ükskõiksus on nii kerge tulema, nii loomulik ja ei hirmuta. hirm on kadunud. aga sellega on näolt pühitud ka hirmu vastaspool - naer. jah, naer, mis peab hirmu eemale peletama. aga polegi ju midagi enam peletada.

11.veebruaril 2005 kirjutas M mu seljale - uskumatult geniaalne on tema viis väljendada kõige erilisemat. seda ei unusta ma iialgi. kiri peaks olema ju midagi püsivat ja põlistavat. aga ei !!! kirjutada sõrmega seljale on midagi nii kaduvat kui üldse olla saab. lugemiseks tuleb kasutada kogu keha. vapustav vastuvõttu haaratus ja pinge.

lõpuks jäävad ainult mälestused ja muusika. nemad üksi suudavad liigutada. lõpuks vaibuvad mõlemad. hajuvad valgusaastate venides järgmiste tähtedeni vibreerivate lainetena, mis eetrist lekivad.

alustada?

2005-12-14T18:51:00.000+02:00

miks alustada? milleks kirjutada endale ja teistele nähtavalt?
miks mitte kirjutada ja kohe kustutada? ilma käsikirjata. ilma mureta, et see ei põle. kirjutamine on kirg. kirjutamine on spliin. äkki keegi loeb seda? mis see talle loeb?

... ja nüüd me alustame...